Läbilõige CARL ZEISS’i ajaloost

ZEISS on seisnud parema silmanägemise eest juba üle 160 aasta. 1846.aastal rajas Jena Ülikooli mehaanik Carl Zeiss optilisele ekspertiisile tugineva ettevõtte, mis saavutas edu 1912. aastal, kui hakati rakendama oma teadmisi prilliläätsede peal. Punktal® – esimene ZEISS’i täppisoptiline prilliklaas oli sündinud. Tänapäeval võtame seda iseenesestmõistetavalt, kuid tol ajal oli see tõeline revolutsioon.  Punktal® võimaldas kõrgekavliteedilist nägemisteravust isegi siis, kui ei vaadatud otse ette. Varem pidid prillikandjad pöörama oma pead, et kompenseerida klaasi servadele tekkivat ähmast ala. Punktal® pakkus selles suhtes märkimisväärset täiustust. Isegi tänapäeval jääb Carl Zeiss truuks optimaalse nägemise tagamisele. Iga silm on justkui sõrmejälg. Seetõttu pakubki Carl Zeiss nägemiseks individuaalselt kohandatud lahendusi ning kõrgekvaliteedilisi prilliklaase – ja on seda teinud juba üle 160 aasta.

Ajalugu

1846 Carl Zeiss rajab täppismehaanika ja optika töökoja Jenas
1847 Algab mikroskoopide tootmine
1866 Algab koostöö füüsik Ernst Abbe ja Carl Zeiss’i vahel
1872 Abbe kujutiseformatsiooni teooria mikroskoobis paneb aluse oluliselt täiustunud mikroskoopidele. See teooria ja “siinuse tingimus”, mis kanna Abbe nime, moodustab põhja kõikidele kõrgeima kvaliteediga optikariistadele.
1884 Järgmine rajatis Jenaer Glaswerks Schott & Genossen (tänasel päeval: SCHOTT AG), mis moodustati Otto Schotti, Ernst Abbe, Carl Zeissi ja Roderich Zeissi poolt.
1889 Ernst Abbe poolt avatakse ettevõte Carl Zeiss Sihtasutus.
1891 Ernst Abbe saab Carl Zeiss Sihtasutuse Zeiss’i tehase ainuomanikuks
1900 Saavutab juba märkimisväärse tähtsuse majanduses, sest 20. sajandi esimesel poolel areneb Carl Zeiss oma tegevusega maailma juhtivaks optikaettevõtteks.
1923  Esimene planetaarium (professor W.Bauersfeldi leiutis).
1935 Esimese peegeldusvastase katte leiutamine
1945 Jena tehas hävib sõja käigus osaliselt. USA väed viivad 126 juhatuse liiget ja teadlast oma okupatsiooni tsooni.
1946 Taasrajatakse ettevõte “Optische Werke Oberkochen” – hiljem Carl Zeiss – deporteeritud juhtkond jätkab ettevõtte rajamist.
1948 Carl Zeiss Sihtasutuse Zeiss’i ja Schotti tehaste sundvõõrandamine Jenas. Mõlematest saavad riigiettevõtted. VEB (rahva ettevõte) Carl Zeiss JENA ja VEB Jenaer Glaswerk
1949 Heidenheimist saab Carl Zeiss Sihtasutuse juriidiline asukoht. Zeiss’i ettevõtted Idas ja Läänes arenevad optikatehnoloogia liidriteks antud poolkeral.Algab teleobjektiiviga binoklite ja kontakläätsede tootmine.
1965 VEB Carl Zeiss JENA saab täppismehaanika ja optikatööstuse juhtivaks ettevõtteks Ida- Saksamaal.
1971 Sõlmitakse Londoni kokkulepe kahe ettevõtte vaheliste nimede ja kaubamärgi “Zeiss” kasutamise osas.
1990 Poliitiline muutus Saksa DV-s toob kaasa ka muudatuse suhetes Zeiss’i Ida ja Lääne ettevõtete vahel. Ettevõtted teatavad oma kavatsusest koonduda Carl Zeiss Sihtasutuse alla, mille ametlikuks asukohtadeks saavad nii Jena kui Heidenheim.
1991 Järgnevatel aastatel rajab Carl Zeiss kaks tehast Ungaris, osaleb ühisettevõttes Valgevenes, ja avab Ida-Euroopas uusi agentuure.
1995 Carl Zeiss, Oberkochen, omandab Jenoptik GmbH aktsiad Carl Zeiss Jena GmbH-s ja saab ainuomanikuks.
1996 Ettevõte Carl Zeiss tähistab oma  150. aastapäeva.
1998 Carl Zeiss on maailma juhtiv optikaettevõte mikroskoopide ja tööstusmetroloogia, kõrgekvaliteedilistele läätsedele mikrokiipide tootmise, operatsioonimikroskoopide ja oftalmoloogiste uuringute ja raviotstarbeliste  instrumentide alal.
2005 Prilliklaaside osakond ühineb USA ettevõttega SOLA  ja saab ülemaailmselt juhtivaks prilliläätsede tootjaks.