Juba lapsena öeldi meile, et porgandid on silmadele kasulikud.
Kahjuks on see ainult teatud määral tõde.

Porgandid on head Sinu silmadele – või siis kas olete kunagi näinud prillidega jänest, et vastupidist tõestada? Selline võrdlus pole mitte ainult koomiline, vaid sellel pole ka tõepõhja all.
Sellegipoolest on selline tervise müüt juba läbi põlvkondade meie seas ringi liikunud.

Järgnev vastab siiski tõele!

Meie alateadvusse on lapsepõlves sisendatud terve hulk rahvatarkusi.  Tänapäeval saab enamiku nendest müütidest teaduslikult ja üheselt ümber lükata. Mõned neist aga tõepoolest sisaldavad ka tõeelemente. Ja mis oleks parem näide, kui populaarne tervisemüüt “porgandid on head Sinu silmadele”.  Aga mis siis ikkagi on selle müüdi taga?  Maitsev juurvili sisaldab hulganisti beetakaroteeni. Kui hädavajalikku A-vitamiini jääb vajaka, võib sel olla negatiivne mõju nii kasvule kui naha ja juuste seisundile. Äärmisel juhul võib see isegi esile kutsuda kanapimeduse. Suurem osa nägemisega seotud kahjustusi tekivad aga tavaliselt hoopis teistsugustel põhjustel. Beetakaroteen  annab porganditele  nende oranži värvuse, kuid see on samuti üliolulise A-vitamiini eelkäija, mis on tõepoolest silmadele kasulik. Sellegipoolest sisaldab see tarkusetera kõigest terakest tõtt.

Toitumisspetsialistid viitavad A-vitamiinile ka kui retinoolile. Tegelikkuses osutab nimetus otseselt funktsioonile, mida ta silmas täidab. Silma reetina ehk võrkkest sisaldab rakke, mis suudavad esile tuua musta ja valge kujutise isegi kõige väiksema valguse kumast. Retinoolita poleks keegi võimeline eristama heledat ja tumedat kontrasti ning meditsiinilist ravi vajavatel inimestel, kellel on väga tõsine  A-vitamiini puudulikkus, on isegi risk kanapimeduse väljakujunemiseks.

Õnneks on seda tüüpi tervisehäda meie maailmajaos väga harvaesinev.  Seda enam, et meil on lisaks porganditele suur hulk A-vitamiini sisaldavat toitu – näiteks spinat, kapsas ja salat. Loomsed toiduained, nagu maks, on näiteks isegi kasulikum, sest see mitte üksnes ei sisalda A-vitamiini eelkäijat, vaid sisaldab ise ehedat vitamiini.

Niisiis, milline on meie järeldus?  Järjepideval porgandite närimisel on tõesti meile teatud kasu, kuid see ei anna loodetud nägemise paranemist. Seega – nii nagu varemgi, olete te lühi- või kaugnägelik –ainuke asi, mis tõepoolest tegelikult aitab enamiku nägemiskahjustuste korral, on üks korralik paar prille.

¹ Väidetavalt pärineb müüt II Maailmasõja päevilt, kui Briti õhutõrjejõud püüdsid sakslaste eest varjata radarite kasutamist pommitajate pealtkuulamiseks öiste reidide käigus ning avaldasid ajakirjanduses artikli väites, et Briti piloodid söövad palju porgandeid, mis annab neile erakordse öise nägemise. Nii lollitati ära nii Briti rahvas kui ka sakslaste kõrgeim võim.

¹ Allikas: http://sciencefocus.com/qa/do-carrots-really-help-you-see-dark

Optikakauplusi on viimaste aastate jooksul juurde kasvanud kui seeni pärast vihma. Peaaegu iga nurga peal või selle taga on erineva firma nimega prillikauplus. See on väga tervitatav nähtus, sest ka tooteid, mida Eesti optikaturul pakutakse on palju -kui mitte öelda, et valikuid erinevate prilliläätsede vahel on suisa tuhandeid. Eestis on esindatud kõik maailma tuntuimad prilliklaaside tootjate kaubamärgid- Zeiss, Essilor, Hoya ja lisaks veel mõned vähemtuntud.

Juba ainuüksi ühe tootja kataloog võib sisaldada miljoneid kombineerimise võimalusi, mis on spetsiaalselt väljatöötatud erinevatele sihtgruppidele ja nende vajadustele. Inimesel, kes ei ole täpsemalt kursis optika valdkonnaga, on üsna keerukas nii suure hulga valikuvõimaluste juures orienteeruda. Prilliläätsede maaletoojad usuvad, et professionaalsed müüjad kannavad teadmised, mida nad tootekoolitustel omandavad,  edasi prillikandjateni ja oskavad pakkuda individuaalselt igale inimesele just tema vajadustele vastavaid prilliläätsi. Maaletoojad hoolitsevad pidevalt selle eest, et kogu informatsioon ja argumendid uute ja innovatiivsete toodete kohta jõuaksid prillide müüjateni, kuid sellises toodete rägastikus on ka müüjal sageli raske otsustada. Oma omadustelt täidavad prilliklaasid ju peamiselt ühte eesmärki, et inimene näeks prilliretseptile vastavalt. Optikakauplustes tuleb sageli ette suhtumist, mis ei tööta tegelikkuses prillikandja huvides. Prillimüüjate üsna levinud taktikaks on pakkuda kliendile ühte-kahte prilliläätsetüüpi ja tavapäraselt pigem odavamat hinnaklassi. Odava hinnaga prilliläätsede müümisel jäetakse aga kahjuks tahaplaanile tõsiasi, et toode võib olla üsna algeline ja küsitava kvaliteediga, mis halvimal juhul silmanägemise parandamise asemel on pikemaajaliselt hoopis kahjustava mõjuga. Inimesele, kes veedab prillilkaupluses maksimaalselt 10-15 minutit ja saab tagatipuks ühe päevaga kätte nt oma lugemisprilli, jääb vaieldamatult mulje, et ta sattus just kõige kompetentsemate müüjatega kauplusesse. Selles polegi ju pealtnäha midagi halba ja sageli vastab see ka tõele, kuid siin kerkib paratamatult üles küsimus- miks toodetakse jätkuvalt üha uusi ja uusi prilliläätsi?

Miks on valikuid siis tegelikult nii palju? Sellele on olemas täiesti loogiline põhjendus- esiteks -nii nagu areneb tehnoloogia kõikides teistes valdkondades, toimub märkimisväärne tehnoloogiaarendus ka prilliläätsede tööstuses. Kui paljud meist soovivad tänapäeval sõita Nõukogudeaegse Moskvitšiga? Mitte just paljud, sest oleme õppinud hindama mugavust, praktilisust ja sealjuures esteetilisust. Seda kõike elukvaliteedi parandamise eesmärgil. Võib-olla tundub selline võrdlus mõnevõrra kummaline, kuid inimesed, kes igapäevaselt optika valdkonnaga kokku puutuvad, teavad, et täpselt samasuguseid eesmärke täidavad ka uuendatud tehnoloogia abil toodetud prilliläätsed. Toon lihtsa näite- tavapäraste lugemisprillide asemel, millega näeb lugeda maksimaalselt umbes 30- 40 cm kauguselt, oleks mõistlik soetada endale prillid, millega näeb samaaegselt lugeda, arvutis töötada ja saab ka ruumisiseselt 3-5m raadiuses  ringi vaadata. Ongi täidetud meie põhivajadused- mugavus, sest meie nägemisväli on oluliselt laiem, praktilisus- puudub vajadus soetada ekstra kaugele vaatamise prillid ja neid pidevalt vahetada ja kolmandaks esteetilisus.  Kui lugemisprilliks on soovitatud liiga suure avaga prillid, siis üle prilliraami kõõritamine on üsna koomiline vaatepilt. Kahjuks ei oska paljud prillikandjad sageli ise kaupluse müüjatelt nõu küsida. Kui inimesele vastavat võimalust ei pakuta, siis ei saagi nad nende jaoks kõige mugavamast võimalusest teadlikud olla. Üldjuhul on kaupluste müüjaid saanud erialase koolituse, kuid lõpptarbijani info erinevatest valikutest ja võimalustest tihtipeale ei jõua. Paraku on siiski prillimüüja see, kellel on inimestega vahetu kontakt ja kelle kohuseks on teavitada inimest olemasolevatest lisaboonustest, mille inimene saab, kui ta teeb valiku kvaliteedist mitte toote hinnast lähtuvalt. Paljudele jääb arusaamatuks, miks peaksid nad maksma mitu korda kõrgemat hinda ühe klaasitüübi eest, kui see peale vaadates näeb välja täpselt samasugune nagu teinegi. Nii see tõepoolest esmapilgul tundubki, kuid kuidas te täpselt teate, et odavama hinnaga toode täidab teie jaoks sama funktsiooni kui kallim, kui te seda isegi proovinud pole.

Optika on väga tihedalt seotud füüsikaga- õigupoolest see ongi füüsika, mida me palja silmaga ei näe prilliklaasi vaadates, küll aga läbi prilliklaasi vaadates oma meeltega tajume. Tänapäeval on optilised hälbed prilliläätses viidud juba miinimumini ja tulemuseks on täiesti pingevaba nägemine. Kui pikemaajalisel prillide kandmisel tekivad peavalud ja silmade väsimus, siis väga sageli prillide dioptreid (prilliklaasi optilisi tugevusi) kontrollima minnes, saate vastuse, et need vastavad täielikud prilliretseptile. Järelikult saab otsida põhjust prilliläätse füüsikalistest omadustest ehk teisisõnu nende kvaliteedist. Kui teile pakutakse kaupluses ühte odavamat prilliläätsetüüpi ja teist kallimat, siis kindlasti pole nende ainsaks vaheks- hinnavahe. See ei ole tavaliselt kunagi nii. Siinkohal on asjakohane teha järeldus klienditeenindaja kompetentsuse kohta või oneesmärk tehing võimalikult kiiresti lukku panna pakkudes kliendile toodet, mida on mugav ja harjumuspärane müüa.

Ühes võib aga kindel olla- me saame seda, mida küsime. Kui küsime odavat toodet, siis me tõepoolest selle ka saame. Autot ostes oleme  väga hoolikad järele uurimaks, kuidas üks või teine lisa meie kasuks töötab ja kas oleme selle eest ka rohkem nõus maksma. Võib-olla tasub võtta ka optika kauplusesse sisenedes nii rahaliste võimaluste kui tegelike vajaduste / soovide osas otsustusõigus endale. Paluge müüjal esmalt selgitada, milliseid võimalusi pakutakse ja seejärel kaaluge läbi, mis on Teie jaoks kõige sobilikum variant. Kui alustate vestlust hinnatasemest, siis võib jääda väga palju olulist teavet saamata. Kui Teie auto mingil põhjusel enam ei sobi, siis võite panna selle müüki või vahetada uuema vastu, kuid tervis on meie kõige kallim vara ja seda pole võimalik osta, müüa ega vahetada.

Silmaarstiga kohtumine ei peaks kindlasti olema ühepoolne vestlus.

Alljärgnevad olulised küsimused aitavad Teil silmaarsti juures veedetud aega maksimaalselt ära kasutada.

1. Kas kõik prilliklaasid on ühesugused?
2. Kas prilliklaaside kvaliteedis on erinevusi?
3. Millised on parimad prilliklaasid minu nägemisvajaduse  jaoks?
4. Miks on just need prilliklaasid minu jaoks kõige paremad?
5. Kas individuaalsete parameetritega mõõdetud prillid võivad parandada minu nägemiskvaliteeti ja mugavust?
6. Kas üks paar prille vastab minu vajadustele?
7. Kas on olemas erinevaid silmakontrolli meetodeid? Millist meetodit Teie kasutate ja miks?

Mida Te peale refraktsiooni veel minu silmas kontrollite?

Spetsiaalsed küsimused optiliste prilliklaaside  kohta:

1. Mis on “pinnakate” ja mida see teeb?
2. Kuidas ma väldin peegeldusi oma prillidelt?
3. Kuidas isetumenevad (fotokroomsed) prilliklaasid töötavad? Milliseid isetumenevate prilliklaaside kaubamärke on olemas?
4. Kas minu refraktsioon piirab prilliraami valikut?
5. Mis on “arvuti prilliklaasid”?
6. Kas ma vajan spordiga tegelemiseks spetsiaalseid prilliklaase?
7. Millised prilliklaasid  sobivad kõige paremini valgustundlikkuse ja peegelduse vähendamiseks?
8. Kui mul on raskusi öisel ajal autojuhtimisega, millist prilliläätse tüüpi Te mulle soovitate?
9. Kuidas ma saan oma prillide eluiga pikendada?

Küsi julgelt lisainformatsiooni ka müüjatelt optikakauplustest, sest oma silm on kuningas!

Allikas: http://www.zeiss.com/vision-care

Faktid, mida tasub teada seoses vanusega seotud nägemise muutustega.

Kõigil meil on asju, millele pärast 40 lähemalt tähelepanu pöörata. Terava nägemise säilitamine aitab meil jätkuvalt näha ja kogeda elu täiel rinnal.

Alljärgnev informatsioon aitab Teil oma silmaarstiga  rääkida normaalsetest eaga seotud muutustest ja sellest, kuidas õigesti valitud prilliklaasid aitavad säilitada selge ja terava nägemise.

Pärast 40-aastaseks saamist areneb peaaegu kõikidel täiskasvantel välja presbüoopia  – nägemisseisund, kus kristallääts kaotab oma elastsuse muutes fokusseerimise lähedal asuvate objektide suhtes keeruliseks.

• Presbüoopia on loomulik osa silma vananemisprotsessist.
• Presbüoopia märkideks on:
  • kalduvus hoida loetavat materjali endast kaugemal kui varem
  • normaalsel lugemiskaugusel  tekib ähmane nägemine
  • lähedal asuvat tööd tehes tekivad silmade väsimus ja sageli peavalu
• Vananev silma sarvkest ja lääts muutuvad vähem selgeks, mis põhjustab valguse hajutamise silmas ja omakorda suurendab peegeldust ning vähendab kontrastitundlikkust  ehk võimet eristada objektide erksuse erinevusi teravalt – muutes nägemise raskemaks õhtusel ajal.
• Ealised silmaprobleemid, nagu nt katarakt, võivad areneda välja väga aeglaselt ja Te pole teadlikudki, et silmanägemine  halveneb.
• Et terav ja selge nägemine säiliks, peaksite pärast 40-ndaid silmi kontrollima igal aastal. Varajane diagnoos, nagu ka silmade ravi ja nägemisprobleemid on hea nägemise ja silmade tervise hoidmiseks väga tähtsad. Võimalik, et hoiab ära pimedaks jäämise.
• Optometrist määrab spetsiaalsed prilliklaasid, mis võimaldavad teil selgelt ja mugavalt näha, samal ajal, kui presbüoopia ja katarakt võivad raskendada teisi tavapäraseid nägemisega seonduvaid seisundeid, nagu:

Lühinägelikkus – seisund, kus visuaalsed kujutised koonduvad silma võrkkesta (reetina) eesmisel pinnal ja põhjustavad ähmase nägemise kaugele.

Kaugnägelikkus – seisund, kus visuaalsed kujutised koonduvad reetina tagumisel pinnal  ning silmal on lähedal asuvaid objekte raske näha

Astigmatism – seisund kus sarvkesta kumerus on asümmeetriline, nii et valguskiired ei koondu ühte, vaid kahte punkti ja tekitavad seetõttu  ähmase nägemise.

• Et aidata kompenseerida presbüoopiat ja ealisi nägemisega seonduvaid muutusi, võib Teie optometrist kirjutada prilliretsepti kas lugemiseks, ühe-, kahe- või kolmevaatelistele või progressiivsetele prilliklaasidele.
• Kaasaegsed progressiivsed prilliklaasid pakuvad olulisi eeliseid võrreldes bifokaalsete (kahevaatelised) ja trifokaalsete (kolmevaatelised) prilliklaasidega. Need prilliklaasid annavad terava nägemise kõikidele kaugustele ilma, et nähtavust ühelt kauguselt teisele vahepeal katkestataks ja prilliklaasidel  puudub nähtav eraldusjoon.
• ZEISS´i poolt väljatöötatud ainulaadsed individuaalsete parameetritega prilliklaasid tuginevad täpselt Teie refraktsioonile (prilliretseptile),  Teie poolt välja valitud prilliraamile ja isegi sellele, kuidas prillid sobivad Teie näoga. See kõik annab kokkuvõttes parima võimaliku tulemuse selgeks nägemiseks.